Minu esimene tõsine siis. Peale Hawaii reisi käis kiiks ära ja nüüd enam pidama pole saanudki. Eluke hakkas veerema windguru järgi ja kui kodus tuult/sooja võtta polnud siis tuli seda mujalt hankida. Nii kujunes 2009 aasta surfireiside aastaks. 07-23.01. Hawaii;07.03-15.05 Tarifa; 01.06-13.06. Tarifa; 28.09.2009- Boracay. Siin ole praegugi ja koju ei kavatse veel tulla. Minu 2009 aasta numbrid siis sellised: 177 sessiooni mille käigus olin merel 330 tundi ja põletasin 206 500 kcalorit. Tegin väiksed arvutused, et 206 500 kcalorit on 417 Bic Mac burgerit!!!! Noh ja lõpetuseks peaksin vist nüüd kribama, et mis trikid ma selle 330 tunni jooksul omandanud olen?!! See kiidu/nutulaul jääb ära!!! Aga üks mis kindel....konksust lahti olla on hea. Ja veel...erilised tänud Team RRD-le ja eriti Otsale kes mind suvel oma Pärnu kodus toitis ja peavarju andis. 2009 oli super!!!! Väike video minu tavalisest päevast Tarifal

Kõikidele vaatamiseks väike mõnus lõik Sorgu safarist!

Päev oli hea, tuul kehvapoolne aga ilus ilm kaalus selle üle. Triibud lumel ja tuju hea.

2009.a. on olnud super! Valdavalt puhus Pärnu lahes läänekas ja parimad päevad möödusid Ollipesas kõrkjas ragistades. Väga korda läinud aasta ning kõik päevad, mis veel sügiskülmas teha saab, on boonus ja kirs tordile :D

Võtan samuti hooaja kokku. Suht nadi tuule kiuste sai surfata rohkem, kui eelneval hooajal. Kindlasti tänu lõunasurfile ja töökohale, kus oli võimalik surfitunde näpata ning tuuletutel päevadel töötunde tagasi teha Peaks mainima, et surfitundide kalkulaator on väga hea vidin arvestuse pidamiseks. Järgmine hooaeg saan kindlasti tundidest parema ettekujutuse... praegu jäi üpris arvestatav osa hooaja algusest märkimata.

Tehtud sai palju - IKO ITC nädalane kursus, esimene võistlus, nats filmi. Koolitasin 8 in, kellest 6 said ka vette. Kõige esimene õpilane, Rainer, sõidab nüüdseks väga ilusasti ja liikleb viisakalt. Vaikselt katsetab hüppamist ja on üldse lahe sell Soovin temale kui ka teistele edu ja lahedaid elamusi surfarite seltsis!

Enda sõiduoskuste täiendamisel oli suurim saavutus unhookis hüppamine, mis järjest enam loomulikuna tundub. Sealt tulid enamasti ülekeeratud back- ja frontrollid. Õppisin lohe unhookis paremini tunnetama. Õppisin ära uh hüppest switchi maandumise, millest 50/50 suutsin slide hp peale kruttida. Kindlasti sain hakkama mõne ilusa raileyga. Lisaks nipetnäpet konksus trikke, halsivahetus kiteloopiga jne.

Puudust tundsin headest sõidupäevadest Pärnus, kus fläti ala üks suurimaid siin lähistel. Tallinna kanti tuult väga ei jätkunudki. Seega jäid tegemata ja hinge kriipima sellised trikid nagu blindi maandumised, S-bend ja kiteloopid. Loope küll harjutasin aga peab tõdema, et rauast munadeta on progress veidi valulikum, kui algul arvasin. Siiski, olen järeldused teinud, asjad läbi mõtelnud ning usun, et hiljemalt Boracayl panen unhookis loobi lukku. Kuigi hooaja jooksul üritasin end pidevalt komforttsoonist välja tirida oli ikkagi rohkelt selliseid päevi, kus vanade trikkide seltsis mugavamalt tundsin.

Kindlasti ei tule ükski asi lihtsalt... kogu selle värgi peale kogusin oma arvele lugematu hulk ebaõnnestumisi, valusaid krässe ja pettumusi päeva lõpuks. Nagu majanduses, on ka surfamisel tõusud ja langused. Peale igat masu tuleb tõus - korrektselt ära maandutud trikk, millest hetk tagasi unistanud olid. See on muidugi mõista üks parimatest tunnetest siin maailmas

Tänud Teamrrd poistele ja tüdrukutele ning sõpradele selle ilusa hooaja eest! Mis siis ikka... lumel näeme, raisk!

Hola Sügis! Eilsega jõudis kohale. Alla +10 jäävad õhutempid ei ole üldse enam mõnusad. Vesi iseenesest suhteliselt soe… kuid olin ju ka sisse mässitud – 5/3 kalipso, kindad, sussid ja mask. Viimase Pärnu sessiga oli kontrast üüratu. Saabastest sussidega strapidesse. Esimesed 20min oli tunne – miks ma üldse surfan? Lohutuseks sisestasin fakti, et inimene harjub kõigega. Mõne minuti pärast oli tuul lännu ja ei sest pumpamisest enam midagi head nagunii ei tule. Lohe käppet kokku, märja kalipsoga autosse, soojapuhur maksimumini ja kodutee võis alata. Kahjuks on Eestis surfihooaeg läbi.

Peale korralikku pidu, mida Risto ja Linda korraldasid, peale pohmakat, mida laupäeva hommikul põdesin, seadsin end Pärnu poole, et seda magusat flätti Vääna lainetele vahelduseks proovida.

Laupäeval läksin peale 17st ja lõpetasin pimeda saabumisel. Kokku 2h harjutamist 7-9ms tuulega. Väga mõnus õhtu oli Jalas Placebo LF Synergy bootsidega. Number väiksemad saapad istusid jalas valatult. Flätis on nendega jumalik. Reilid tulevad ludinal.

Täna lendasime keskpäeval Raini ja Arpoga pääle. Tuul veidi tugevam ja üpris puhanguline. Krdi väsimus oli kehasse pugenud. Seega midagi uut harjutada ei viitsinudki. Tegin puhta reilipäeva ja kruttisin rohkem vasakul halsil, kus end hüpates ebamugavamalt tunnen. Vees olime 2,5h.

Õnnestus ka mõni hea kräss korraldada. See hetk, kui õhus lendasin, jalad seljataha painutatult, kukkus hetkeks tuul ning täpselt sellises asendis ka maandusin. Hurraa, hurraa… laud oli sekundiga jalast kadunud ja saabastel rihma kinnitus ujuma läinud.

Kokkuvõttes chill nädalavahetus. Bootsid on nüüdsest teemaks. Flätis enam teistmoodi ette ei kujutakski!

Järgmine kord luban, et genereerin ka midagi uut. Eile ja täna lihtsalt ei viitsinud… päris mõnus oli vahepeal niisama sõitu nautida

Vääna pesumasin on üllatavalt kurnav. Viimane laup sättisime end Timoga pikaks surfipäevaks randa. Ilm oli ilus, tuult esimeseks 2h vähevõitu. Sai pumpamisega end ära väsitatud ja siis järgmised 2h kirutud, kui ükski trikk enam väsimusest välja ei tulnud. Aga parem 4h merel, kui 4h orkutis scrappe trükkida :D

Eilne Vääna oli minu jaoks omamoodi huvitav, väsitav ja täiesti uudne kogemus. Ausalt, pole sellise lainega kunagi merel olnud. 3m lainekõrgust liialdamata. Et selles tundmatus maailmas end veelgi kobamana tunda, tõmbasin jalga Karelilt testimiseks võetud Synergy saapad ja laua, millel pikkuseks 138cm. Aitäh varustuse eest

Esimene tunnike möödus triibutades ja bootsidega harjumiseks. Saapad on tõesti mugavad – pehmed, soojad. Laua fiiling on konkreetsem, kui tavalise sidemega. Isiklikult oleks settinguid veidi muutnud – stance väiksemaks ja klambrile kraadi juurde, sest see sõiduasend väsitas jalgu ning kohati oli tunne, et 138cm jääb isegi veidi väheks. Järgmised pool tunnikest söendasin natuke popida, mis tuleb saabastega ikka imelihtsalt. Selle aja jooksul ei julgenud konksust lahti tirida ja lõputud krässid panid pea pöörlema. Tulin randa ära ja vahetasin sõiduriista vana hea tuttava Poisoni vastu, millega kuni päikeseloojanguni lainetes chillisin.

Kokkuvõtlikult, tekitas viimane sõidukord huvi bootside vastu ja heameelega tekitaks omale teise lauakomplekti juurde ilusateks tuulisteks päevadeks. Ja muidugi tahaks enne külmade saabumist mõned kenad freestyle päevad kirja saada… uued trikid nõuavad katsetamist!