proovisin täna siis selja küla põldu. eilne lumi mis mahasadas on nagu pulber. suusk vajus kohe lume alla ja lohe vedas vaevaliselt edasi. mõtlesin juba et ok peab asjad kokku pakkima. aga kui juba mõned rajad ette sõitsin siis samas jäljes liikudes polnud viga. kihutasin siis sial mingit 500 meetrist rada edasi tagasi.

eile õhta kui markoga tänaseks plaane tegime tuli tal lõpuks meelde et lohe on garaasis ja graasiukselukk on lootuseltult kinni külmund. sebis siis endale sooja puhuri ja kõrvalt garaasist elektrit ja sulatas hommikul luku lahti. kõik kama olemas sõitsime siis viru-nigula poole. põllupeal oli mingi sentimeeter lund, tuult oli ka ja nii me siis lohetasime sial mingi üle tunni. marko lauaga ja mina suuskadega.

niisiis eile tekkis kindel plaan täna surfata. aga vahepeal kui lumi oli siis ma käisin põllupeal suuski proovimas ja lohe läks kiirelt tühjaks. ventiil oli kah poolväljas mõtlesin et ju siis selles viga ja tuult kah eriti polnud siis pakkisin asjad kokku. eile siis igaks juhuks pumpasin lohe täis ja krt lähebki suurballoon tühjaks. ok otsustasin välja kiskiuda siis selle ja auke otsida. leidsin siis 5 auku millele panin parandus klepsu peale. lohe kokku tagasi ja pumpan täis ja ikka 2 tundi ja tühi. ei viitsind rohkem jamada siis sellega.

täna siis hommikul ei olnud tuule andmed eriti head aga kindel plaan oli ikkagi vaatama minna. rakverest tuli bussiga raigo ja võtsin veel marko kah autopeale ja minek letipeale. pidevad vihmad ja sombus ilm on oma töö teinud õigesse parkimiskohta ei hakkand minema jätsime auto vähe eemale kuna corolla pole land cruiser mis igast mudast ja lombist läbi peaks minema. tuult oli parasjagu lohel power põhja ja surfama. saigi siis niikaua sõidetud kuni lohe tühi ja hakkas juba kokkupakkima end õhus. lohe uuesti õhku täis ja uuele ringile. tuul aina tugevnes ja muutis suunda rohkem läänepoole siis mingi hetk vaatsin kuidas üxtüüp lendab metsapoole lohega. aga õnneks sai ikka enne metsa pidama ja ronis randa tagasi ja siis miskit läks tal ikka sassi sest lõpkokkuvõttes maandus lohe puuotsa. ok kihutasime markoga sinna appi. lohe ikka korralikult puuotsas. siis kui päästeoperatsioon lõppes oli tuul tugevnenud. ja see et mul endiselt lohel power põhjas oli ei olnud enam nii hea. rämedalt ikka kiskus ja siis lohe kah juba parajalt tühi ja asi tundus jama. oli õige aeg lõpetada.

kuskil kell 11 olime rannas tuul 9-10 m/s. puhus enam vähem otse randa. nii et sõita sai pikki kallast. täitsa kaldaääres oli 20 meetri laiune flätt sial sai siis kiirust arendatud. külm ei olnud , sooja hoidis gul vortex 6/5 , muidugi eraldi teema on pärat surfi riiete vahetamine.

Hommikul kui silma lahti tegin siis rõdul näitas tempi -1 ja sadas mingit valget ollust taevast alla. enne lõunat hakkas tuul vaikselt puhuma ja siis mingi peale kella ühte jõudsin randa. rannas tuult mingi 7 m/s lootust oli et merel puhub rohkem. saingi siis mingi tundkolmkümmend sõita enne kui tuul rõvedalt tembutama hakkas ja tuli asjad kokkupakkida.

Eile näitas tuulemõõtja rannas 18-26 m/s . Kuna tormise ilma jaoks pole veel lohet siis ei hakkand 9 ruudusega jamama. tundus suht killer värk. aga täna hommikuks lubas et tuul vaibub natuke ja saab sõita. saime siis mingi enne kella 11 randa ja mida krt tuul täitsa ära kadund pole tormist haisugi. mõõdik näitas ikka midag 7-9 m/s täiskomplekti selga ja vette. esimene tunne oli et mida fak ei oska enam sõita , sussidega on ikka teine teema. tuult kah ei old ja vaibus veelgi . proovisn mis ma sain aga vajus ikka korralikult allatuult ära. sain siis kokkuvõttes mõned triibud ja pika jalutuskäigu.

Pühapäevaks lubas korralikku tuult ja nii sai end peale lõunat väänasse veetud...tuult nii 10ms jagu...11m2 lohe kiirelt täis ja merele...kalda ääres olid päris head vahused murdlained ja teisest murdlainest üle hüpates juhtus midagi valesti...kas maandusin kuidagi vale nurga all, või oli see kehvast soendusest (loe: mittesoendusest), aga väänasin kuidagi selja välja. Õnneks see eriti tunda ei andnud ja nii sai mindud hullama tõeliste lainekollide vahele...

Ma ei ole kunagi varem nii suuri laineid näinud, kui need, mille vahel sõidetud sai...lainekõrgus kaugelt üle pea...kaugemalt paistsid ainult lohed ja merre minevad liinid, kust vahelt vahepeal ka mehi nähtavale tuli

Nüüd ma saan aru, miks väänat armastatakse...ÜLILAHEDAD on need suured lained...adrenaliin on ikka korralikult põhjas...

Oi kui palju ma bodydragi tegin aga igakord sain ikka laua kätte

Esimesed tund - poolteist sai hüppeid harjutatud...paar hüpet oli jälle hüpete moodi, kuid siis hakkas selg tundma andma ja nii sai jätkatud triibutamisega...selliste lainetega oli ka see piisavalt lahe...

mingi hetk nägin, et Marko ja Margus on kaldale sööma läinud...mõtlesin, et ühinen nendega...söön ja kohe merele tagasi...aga võta näpust...niipea, kui kaldal jalad põhja panin, tundsin, et selg ei kanna enam absoluutselt. Kuidagi küürus koperdasin kaldale ja lasin lohe maha...

selga enam sirgeks ajada ei saanud ja nii sai võileib küürutades sisse aetud...lohe pakkis Marko kokku ja tõi autosse...

Ilmselt oleks pidanud peale seda valusat maandumist kaldale minema, sest siis ei oleks suure tõenäosusega mul täna karke vaja...Jõudsin juba ka kiropraktiku juures käia ja õnneks selgrooga kõik korras ning tegemist selja sidelihaste venitusega, kuid vähemalt 2 nädalat kuni kuu siiski vaja nüüd merelt eemale hoida :S

Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et kui selg kandma hakkab, siis raudpolt väänas jälle kohal, sest need lained on ikka võrratud

Tuult oli täpselt niipalju, et sai võetud 15m2 lohe...kuna tuul oli üsna pagine, siis eriti mugav sõita ei olnud, sest vahepeal käis lohe ikka täiega üle, samas kui teisel hetkel vedu puudus. Siiski sai umbes 2 tundi sõidetud, mille jooksul selgus, et kuu aega merelt eemal olemist on peaaegu täielikult nullinud mu hüppamisoskuse :S Eks tuleb uuesti harjutama hakata jälle...