See on see, kui tuul puhub, laine möllab, taevas on pilved a la independence day meets simpsons ja päike loojub...

Kes neljapäeva õhtul Lohusalus olid need teavad millest jutt.

Eile sai siis  ALOHA ja SPLÄSHI toetusel läbi viidud järjekordne turvalise lohesurfi koolitus. Self Rescue oli popp teema. Juba eelregistreerunuid oli paarikümne ringis ja randa kogunes kuulama suisa üle kolmekümne inimese.Hea meel, et nii paljud enda ja teiste ohutusest hoolivad.

Ei hakanud kõiki vette ajama ja tegime seekord koolituse kuival maal. Vees ja oma varustusega läbimängimine jäi kõigil koduseks ülesandeks.

Siim näitas ette Self Rescue viie liiniga lohega ja mina käisin läbi nelja liiniga lohe Self Rescue olulisemad nüansid.

Päris palju oli küsimusi. Vaatasime mõne osalejaga üle ka tema varustuse ja turvasüsteemide toimimise. Siinkohal paar palvet kasutatud lohede müüjatele - enne kui lohe maha müüd (eriti kui müüd äsja alustanule) pane turvasüsteemid sellisesse korda, et need ikka toimiksid ka ja näita ostjale ette kuidas neid kasutada. Tundub elementaarne, aga koolituselgi oli üks loheomanik, kes ei teadnud, kuidas tema kasutatuna ostetud vanemat tüüpi lohel chicken loopi juures olev safety töötab.

Väike sammuke turvalisema lohetamise poole taas astutud. Kes koolitusele ei jõudnud siis vaata http://www.youtube.com/watch?v=fCSlN4FtCm8

Aitäh kõigile osalejatele!

P.S. Seegi koolitus ei olnud viimane omalaadsete seast - ootan ettepanekuid teemade osas, mis huvi pakuvad, ja millest järgmistel kordadel rääkida võiks.

Tegin silmad lahti ja nägin, et väljas on ilm hall. Sügis mõtlesin. Sügis = tuul, mõtlesin. 

Varsti olin Valklas, aga seal ei olnud kedagi ja Salmistu pool ei olnud ka kedagi peal. Lohed olid küll rannas näha. Salmistu = võistlused, mõtlesin. 

Varsti olin Salmistus ja sain pihku paberi, et asenduskohtunikuna veidi hindamistööd teha. 

Peagi andsin paberid Tarmole üle ja vaatasin niisama võistlust. Olud suht karmid võistlejatele. Ebaühtlane tuul, meri nagu kartulipõld. Vahepeal tundus, et pole tegu mitte lohe, vaid ujumisvõituslsega. Kõvasit lauakaotamisi ja bodydragi. Aga respekt võitslejatele, kes nendes tingimustes endast parim andsid.

Kaldal hakkas külm ja otsustasin vette minnna.  10m2 sõber täis ja peale. Krüssasin sadama juurest üles nn Salmistu flätile lootuses, sealt ühtlasemat tuult leida. Ei leidnud.

Tänane sõit oli nagu metsiku hobusega ratsutamine. Vahepeal tuli lihtsalt pagi ja tõmbas laua pealt minema. Sai isegi üle pika aja mõnusalt bodydragi harjutada.

Sellise metsiku hobusega ratsutaks veelgi!

P.S. Tänud võistlejatele nauditava vaatemängu ja Otsale ürituse korraldamise eest!

Üks lämmi päev. Astusin korra läbi loheparandaja Olegi (www.sailclinic.com) juurest, et üks lohe võtta ja teine viia. Sama tee olid ette võtnud teisedki lohetajad - kaks tuulist päeva tegid oma töö.

Tuuletul päeval tuuletu päeva tegemised, aga rannast ei suutnud siiski eemale jääda. Järgisin Keemiku üleskutset Kakukale skimmima minna ja ei pidanud kahetsema. Paar tunnikest mõnusat rannasolekut, mõned triibud skimil (suht esimest korda sellist asja proovida). No täitsa lahe...hakka või harjutama

Suvi on elu!

Viimased korrad merel on olnud nagu miskit puudu. Mu mojo oli kuskile kadunud. Täna hommikul mõtlesin, et ei taha kolmandat korda ilma mojota randa minna ja vaatamata tuulele jätan päeva vahele.

Siis aga tekkis vajadus Siimule poom viia ja kui ma juba rannas olin, siis tundus tuul nii mõnud ja vesi nii soe, et ei suutnud kiusatusele vastu panna, pumpasin lohe täis ja peale. Mõnus, mõnus..mojo  oli tagasi. 

Sõitsin ühe jutiga päris pikalt. Vahepeal harjutasin edukalt kadunud laudade kätteviimist.

Tarmo käest võtsin veidikeseks ühe Besti laua proovida, mis tänastes chopistes oludes sobis suurepäraselt ja üleüldse kõik kuidagi klappis.

Aga jah got my mojo workin' ja see on hea

Täna siis tuul nagu lubatud. Kella 1530 paiku jõudsin Kakumäele.

Tuul oli natuke tugev, natuke nõrk, natuke pagiline, natuke ühtlane, natuke mõnus. natuke mitte nii mõnus. Kõike oli natuke va sõitjad, keda oli stabiilselt 30 ringis.

Sai siis käidud surfilaagris. Isegi tuul puhus. Aga endal olid mõtted mujal ja õiget sõidumõnu polnud. Tuul puhus valest suunast ja chop segas ja üleüldse - paha siga mitu viga. 

Ühesõnaga tunne polnud õige ja kobisin ära maha.

Aga muidu oli mõnus, ilm ja rahvas ja melu ja olu...

Mulle täitsa meeldis tänane päev. Eriti siis, kui vaatasin, et lipud hakkasid lehvima õiges suunas, sadamate tuulemõõtjad näitasid päris mitu meetrit, istusin autosse, sõitsin Kakumäele, pumpasin lohe täis ja tuul otsa sai.

Olime mõlemad lohega märjad, liivased ja tuulekiimased.

Aga no krt kuskil värvitriipude taga see tuul ju ikka on...

P.S. Miks on windgurus juulis praktikandid, kes nuppe näpivad ja kogu aeg prognoosi muudavad?